2022
Ain Mäeots

Eduard Bornhöhe samanimelisel jutustusel põhinev mängufilm „Kuulsuse narrid“ on koomilistest olukordadest pakatav komöödia, mis viib vaataja üle- eelmise sajandi lõppu, kui Eestimaa oli veel tsaaririigi osa. Rahvuslik iseteadvus oli oma esimesi pungasid ajamas ja mitmegi Eestimaa poja rinnus pakitses soov oma rahvale midagi igavikulist kinkida – olgu selleks siis õhus lendav imemasin või maakeeli kirja pandud väärtkirjandus.

Provintsist saabub Tartusse Saalomon Vesipruul, kes pärast mitmeid põrumisi erinevates ametites, on otsustanud pealinnas vabakutselise kirjanikuna läbi lüüa. Ta rendib endale väikese toakese pesunaisest üksikema Agnese tagasihoidlikus elamises. Paraku pole Vesipruuli üllad kavatsused määratud teostuma, sest oma kutsumusse sisse elades, tuleb tal tutvust teha looduseuurija ja leiutaja Jaan Tatikaga. Saatuse tahtel, paljude iseäralike juhtumiste tõttu, ei sünni siit suurt ja südamlikku sõprust, vaid risti vastupidi, otsatu vastastikune vihkamine. Asja ei tee sugugi lihtsamaks asjaolu, et Saalomon korteriperenaises oma muusat näeb. Tatikal on Agnesega sootuks omad plaanid ja nende nimel on ta valmis tulest ja veest läbi minema. Sortsu õli valab tulle ka liiakasuvõtjast Värdi, kel samuti kahtlaselt tihti Agnese juurde asja. Kuid ka Agnesel on omad soovid ja unistused – leida armastus, kes suudaks olla isaks tema väänkaelast pojale.

„Kuulsuse narrid“ on film kõrgetest püüdlustest rasketel aegadel. Lugu sellest, kuidas utoopiliste ideaalide teostumine võib takerduda kõige maisematesse asjadesse ja ebasoodsatesse oludesse. Ja mis seal salata – ka ande ja vaimse ettevalmistuse puudumisse